Lasteraamat "Kuninga 24 last"User's  Ülle Tõnumaa project in the category Print

Play video

Tere!

Minu nimi on Ülle Tõnumaa.
Tänu Hooandja heldetele toetajatele ilmus minu neljas lasteraamat „Mees ja tema maja“.
Nüüd palun ma jälle teie abi.
Ma töötan lasteaias ja olen lasteaiaõpetaja.
Minu rühmas on 24 last.
Minu uue lasteraamatu pealkirjaks on „Kuninga 24 last“.

Kunstnikuks on Kaili-Angela Konno, kes on ka minu rühma lapsevanem. Kaili – Angela Konno joonistas piltidele enamuse meie rühma lastest.

Mai lõpus on laste koolisaatmise pidu. See oleks lastele tore kingitus, kui nad saaksid oma piltidega illustreeritud raamatu kooliteele kaasa. Kui raamat ei jõuagi nii kiiresti trükki, siis saab see ehk valmis suve jooksul.

Raamatu “Kuninga 24 last“ idee tuli kord vesteldes lapsevanemaga, kes küsis, et kuidas me küll kõigi 24 lapsega hakkama saame, sest temal on oma ühe lapsega juba küllalt tegemist. Ja mina mõtlesin, et kuninglikke võimalusi meil siin ju pole, ise peab hakkama saama, kasutades muinasjutu võlu ja õpetades läbi mängu. Ja lapsi on meil tõesti palju. Ühel hetkel hakkasid pildid silme ees liikuma. Kuningal oli 12 last ja ta sai sama palju veel juurde. See oli talle raske katsumus.

„Kuninga 24 last“ on lugu saamatust kuningast, kelle naine on surnud ja kuningas ei tea, mida teha nende 12 lapsega. Naine oli lastele laulnud ja rääkinud muinasjutte, lapse olid kenasti kuulanud. Kuningas ei suuda üksi lastega toime tulla ja otsustab uue kuninganna kaasaks leida. Koos uue kuningannaga saab ta kingiks veel 12 last. Nüüd on kuningas tõeliselt hädas...

 

Katkend raamatust:

....Kuningas uuris kaarti ja mõtles, et äkki peaks mõne tee sulgema, sest kõik teed viisid kuninga juurde. Ja  kui kuningas hädalistega tegeles, kiskusid lapsed riigivappi ja pitsatit, tõmbasid sahtlitest koosolekupaberieid välja, määrisid trepikäsipuud vaarikamoosiga. Nora ja Nella määrisid Normani tahmaga kokku ja siis sai kuningas aru küll, miks Norman peegli ees käib. Ta nühkis end köögirätikusse puhtaks ja käis peeglist uurimas, kas nägu on puhas. Aga määritud köögirätikute pärast sai kuningas koka käest võtta, sest kokk kuivatas taldrikuid tahmasesse rätikusse ja nõud jäid mustaks korralikule pesemisele vaatamata.

Kuningas ei suutnud välja mõelda, kes viitsiks vaeva näha tema kaheteistkümne lapsega. Kõigil teennritel ja teenijannadel olid omad tegemised.

Aga kui võtaks naise? Naised teavad, mida lastega teha ja kuidas nende järgi vaadata.

Kuningas kuulutas välja, et võtab naise. Ballile tuli kokku palju kuningannasid, üks ilusam kui teine. Kuningal oli raske õiget välja valida. Ühe kuningannaga vesteldes tundis kuningas, et see on õige valik - kuninganna rääkis, kui väga ta lapsi armastab. Kuningas mõtles, et on aeg too kuninganna naiseks kosida. Ja seda kuningas tegigi. Peeti uhked pulmad ja siis sõitis kuninganna oma koju, ära tooma asju, mis talle väga kallid olid.

Ühel päeval vaatas kuningas lossiaknast välja ja pani imeks, et uus kuninganna nii rikas on, et tema kallid asjad ühte tõlda ära ei mahu. Nii kaugele, kui silm seletas, oli näha tõldu üksteise järel lossi poole vuramas. Ja kui tõllad kohale jõudsid ja uksi avama hakati, pani kuningas tähele, et esimeses tõllas oli kolm väikest lapsukest, järgmises jälle kolm ja kokku sai neid tervelt kaksteist. Viimases tõllas olid päris pampersilapsed.

„Kust sa kõik need lapsed välja võtsid ja miks sa nad kõik siia kaasa tõid?“ küsis kuningas.

„Need on mu enda kallid lapsed ja sinust saab nende isa,“ kostis kuninganna muretult.

„Tule taevas appi!“ hüüdis kuningas. “Kokku on meil ju siis kakskümmend neli last.“ „Ja kes neid kõiki  ometi kasvatama ja potitama hakkab?“ küsis kuningas murelikult. Siis kui oli kõnevõime tagasi saanud.

„Sina oled kuningas, sina pead otsustama,“ ütles kuninganna, juhatas lapsed losssiuksest sisse, tõstis koti titemähkmetega nurka, istus troonile ja helistas kella. Teener tuli sisse...

 

Veel üks katkend raamatust:

Kord, kui kuningas kalalt tuli, komistas ta raske kalakoti tõttu laste mängukäru otsa ja kukkus basseini. „Ma kukkusin vette!“ hüüdis kuningas kuningannale, kes basseini ääres maalis.

„No tule siis veest välja,“ soovitas kuninganna rahulikult.

Kõik lapsed istusid  just sealsamas kõrval muruplatsil koos oma hoidjatega. Madelin ütles: “Mina tahan ka vette kukkuda!“ ja hüppaski basseini, kohe tema järel Mirjam ja Maria. Kõik ülejäänud lapsed hüppasid samuti vette.

Kuningas oli selleks ajaks juba veest välja roninud, kuid tagasi vaadates nägi ta lastest kihavat basseini. Kõik kisasid, kilkasid ja pritsisid üksteist veega. Mõni ehk karjus seepärast ka, et ei osanud ujuda ja kartis vett. Kuningas läks silmanähtavalt endast välja ja hakkas suure kalakahvaga lapsi veest välja tõstma. Muruletõstetud lapsed hüppasid ja karjusid, kisa kostis taevani ja kuningas oli päris kohkunud. Viimaks olid kõik lapsed kahvaga välja tõstetud, kuid nad jooksid nüüd murul ringi ja röökisid...