AUTOR - PILLERKAARL
Oleme loominguline duo PillerKaarl ehk Pille-Riin Langeproon ja Karl Tipp. Igapäevaselt tegeleme muusikaga: Pille-Riin laulmisega, heliloominguga ja helitöötlusega; Karl saksofoni ja klaveri mängimisega, laulmisega, luule kirjutamisega, heliloominguga ning produtseerimisega. Koos oleme korraldanud festivale ning viimasel ajal viinud läbi lastelaulude viktoriine nii festivalidel kui ka kinnistel üritustel. Meie viimast koos loodud laulu saabki just ülal olevas Paula videos kuulda!
Eelmisel aastal ühel kaunil talveõhtul Paides jalutades jäime pilvi meie peade kohal imetlema ja mõtisklema, mis küll seal ülal toimuda võiks. Seal tekkiski mõte ja fantaasia hakkas tööle, kuidas seal asub Pilvemaa, kus elavad pilve-elanikud pilvid ja üks väike tüdruk Paula.
Paula on laps, kellele meeldib eeskätt kirjutada ja iseenda sees juurelda kõige üle, mis tema ümber toimub. Ta seletab meile, Maa peal elavatele inimestele, kuidas elu seal üleval käib. Nagu ikka satuvad lapsed vahvatesse ja omalmoel veidratesse seikadesse, mis neid tundideks kaasa haaravad ja hiljem isegi võimatuna võivad näida. Pilvemaa teebki eriliseks see, et kõik olukorrad lahendatakse heaga ja rahuga. Tundub võimatu? Tule ja sukeldu Paula päevikusse, et näha, kuidas võimatust saab võimalik.
Et aga Paula päevik saaks siin Maa peal võimalikuks, vajamegi Sinu abi! Sellega saame ellu viia kaunid illustratsioonid ja trükikojas raamatu printimise. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on Paula pilvepäevikut oodata juba oktoobri viimasel või novembri esimesel nädalal! Kõikide toetajatega võtame isiklikult peale projekti õnnestumist ühendust!
Paula tekstid on meile maainimestele toimetanud Kertu Süld, kaunid pildid pilvemaast loonud Maari Soekov ning päevik ise ootab tuule tiibadesse saamist, et see trükkida Tallinna Raamatutrükikojas.
PillerKaarli kohta näeb ja kuuleb rohkem:
INSTAGRAMIS
FACEBOOKIS
ILLUSTRAATOR - MAARI SOEKOV
"Minu kunst räägib maagiast ja müstikast, ühendumisest ürgloodusega, inimeseks olemise eeterlikest tahkudest - nii tumedatest kui helgetest iseolemise hetkedest, õrnadest ja peaaegu tabamatult mööduvatest tundevälgatustest. Oma loomingu põhilise algimpulsi leian looduses avalduvatest mustritest ning isiklikust animistlikust maailmatunnetusest.
Inspiratsiooniallikana on mind saatnud loomupärane entusiasm ning vaibumatu uudishimu näiteks loodusteaduste, eriti botaanika ja zooloogia, šamanismi, iidsete kultuuride ja folkloori, luule, ekstaasitehnikate vasu. Alati huvipakkuv on ka jabur-argine igapäevaentroopia. Mu teosed on kestev püüe poeetiliselt lahti mõtestada seda veidrat ja ekstaatilist inimeseks olemise kogemust, mida me kõik kogeme.
Olen juba ammu soovinud töötada lasteraamatu tekstiga. Kui PillerKaarl mulle kirjutas, olin parajasti Lõuna-Itaalias karmi talve eest pagenduses. Väikses mereäärses külas kus elasin, korraldasin iga kolmapäevast joonistusringi. Just äsja olin saanud joonistusimpulsiks sõnapaari "Lapsepõlve paradiis". Akvarelltehnikas valmis sellest maal, mis kujutab õitsvas murus õndsalt lebavat väikest tüdrukut. Lapsena veetsin vahel pikki suvepäevi ninakõrguse heina sisse tunneleid ja pesasid ehitades, see oli nii turvaline ruum, kus unistada ja seigelda. "Paula pilvepäeviku" teksti esimest korda lugedes avastasin sealt stseeni, kus Paula on kukkunud pilvetrepilt kõrge rohu sisse, ning tundsin seal kohe värskelt valminud maalilt pärit naeratava tegelase ära. Ehk sellepärast saatiski nende illustratsioonide loomist selline kergus, et Paula oli juba algsest peale minuga kaasas."
Maari kaunist kunsti saab imetleda SIIN.
Videos Samba mamma - MARIA PAISTE
"Eriliselt ilus on kaasa elada põlvkondadevaheliste suhete liinidele, sest mittemõistmise, erinevuste ja arusaamatuste korral suhtuvad tegelased selles raamatus teineteisesse uudishimuliku imetlusega. Ma loodan, et Paula küsimused ja tähelepanekud panevad lugejad-kuulajad imetlusväärset märkama. Minuga on see juhtunud ning olen selle meeldetuletuse eest Paulale väga tänulik. Rohkem uudishimulikku imetlust!"
EESMÄRGID
1) 3000€ - saame tasuda trükikulud
2) 5000€ - tasutud saavad ka illustraatori kulud
Paula päevikust välja hüpanud mõtted Samba mamma külaskäigust:
"Mamma, kuidas sa alati nii palju tantsida jaksad ja nii noorena paistad?" uurisin ma seekord. Olin ammu tahtnud seda küsida, aga kunagi polnud õiget hetke leidnud.
"Kas sulle ei olegi koolis veel räägitud, et me saame oma aju ja keha trikitada?" vaatas mamma mind suurte silmadega.
"Mis mõttes trikitada?" ei saanud mina aru.
"Panna oma aju uskuma millessegi, mida võib-olla üldse olemas pole," selgitas mamma.
Olin natuke segaduses, mida see tähendama pidi. Kuidas ma peaksin oma aju trikitama? Ja üldsegi – miks?
"Ei, sellist asja meile küll koolis õpetatud ei ole," vastasin mammale.
"Hmm," jäi mamma mõttesse. "Kas sa tahaksid minuga ühe katse teha?"
"Jah, muidugi!" hõiskasin mina. Mammal on alati midagi põnevat varuks!
"No, Paula, istu nüüd nii, et sul oleks mõnus, ja pane silmad kinni. Kuula hoolega ja proovi ette kujutada, et oled oma koduaias," jutustas mamma ja küsis: "Kas näed silmade ees aeda?".
Noogutasin talle. Hoidsin silmi hoolikalt kinni ja kuulasin, kuidas mamma jätkas:
"Otsi sealt aiast üles maasikapeenar ja kujuta ette, et nopid ühe maasika. Võta see lihtsalt endale kätte ja vaata seda korraks. Kas näed maasikat?"
Noogutasin taaskord ja mõtlesin, et mida mamma ometi plaanib.
"Nüüd võta see maasikas endale kahe näpu vahele, tõmba roheline saba ära ja pista mari suhu," õpetas mamma.
Tundsin suus selle maitset ja neelatasin. Nii väga oleksin tahtnud ühe maasika päriselt põske pista!
"Näed, milline ajutrikitaja sa oled, Paula!" hüüdis mamma. "Sa just neelatasid, mis tähendab seda, et tundsid suus maasika maitset. Selle peale hakkas sinu suu tootma vedelikku, mis annab kõhus märku, et toit tuleb ja on vaja seedima hakata."
Vaatasin mammale otsa ja ei osanudki kohe midagi öelda. Tõepoolest, tundsin nii hästi maasika maitset enda suus.
"Aga kuidas on see maasikas seotud sinu jaksu ja tantsimisega?" küsisin mammalt.
"Mina olen ennast kogu aeg nooreks pidanud. Seega ma olen öelnud oma ajule ja kehale, et mul on palju-palju energiat. Lõpuks jäi mu aju seda uskuma ja nii ma ei väsigi," seletas mamma õhinaga. "On ju hea nooruse saladus!"
